Tänapäeval oleme harjunud tõmbama võrdusmärki kehavenituse ja jooga vahel, kuid tegelikkuses peituvad jooga juured märksa sügavamal ning see hõlmab kõike meie elus. Jooga ei ole lihtsalt see, kui käid kord kaks nädalas treeningsaalis jalga kaela taha väänamas, see on elustiili valik, igapäevane praktika keha, vaimu, mõtte ja südame tasandil.
Hinduismi pühas tekstis Bhagavad Gitas on kirjas read: „Yogaha karmasu kaushalam“, mis tähendab, et jooga on täiuslikkus igas Sinu teos. Täiuslikkuse all aga ei ole siin kindlasti silmas peetud isekat soovi olla kõiges parim, kõige ilusam ja edukam. Pigem võiks arvata, et iga meie tegu peaks olema tehtud täielikult teadlikult, keskendunult, siiralt, puhtalt, olles kannustatud tingimusteta armastuse seisundist. Kas me praegusel kiirel infoajastul üldse oleme võimelised niivõrd tasakaalustunud olekus? Kui tihti me üldse esitame endale eluliselt olulisi küsimusi nagu kes ma olen, miks ma olen, kuhu ma teel olen ning mis on minu elu eesmärk? Paraku ei ole sellisteks sügavateks mõtisklusteks just väga palju aega, ruumi ega kohta, eksole. Selleks, et pisutki tõmmata pidurit arutult tormaval igapäevaelul tasub pöörata pilk enesesse lähtudes joogide soovitustest ja eeskujust.
Swami Satchidananda on rääkinud joogast kui elustiilist: „Kui Sa teed midagi, siis tee seda sajaprotsendiliselt oma meelega. Ära tee miskit poolikult. Mida iganes Sa ka teed, tee seda täieliku keskendumisega. See ongi jooga. Ei ole nii, et Sa lähed nurka sirge seljaga istuma ja teed seal hingamisharjutusi ning tegeledki joogaga. Minu jooga on kõik. Kõik, mida Sa teed on jooga. Kui Sa millegagi alustad, siis tegele ainult sellega – 100%.“
Kõike siin elus tuleks teha teadlikult ja tulemuslikult ilma liigse kiindumuse ja klammerdumiseta, et ära hoida kurbust.
Olles pidevalt teadlik ning jättes liigselt reageerimata erinevatele olukordadele, muutub elu harmooniliseks. See teeb meist paremad lapsevanemad, abikaasad, alluvad, ülemused, õpilased, sõbrad, sportlased ja seda nimekirja võiks jätkata lõputult. Jooga elustiil mõjutab kogu tervikut, nii meie sisemist maailma kui ka välist.
Gandhi pühendas oma elu Ahimsa praktiseerimisele. Ta oli suurepärane joogi ja võrratu näide jooga elustiilist. Ta oli niivõrd pühendunud, et mõjutas seeläbi kogu India ajalugu. India pääses Briti ülemvõimu alt ning taastas rahvusliku iseseisvuse. Ahimsat võiks pidada kõige olulisemaks jooga praktikaks, kuna see hõlmab endas kõike:
- Seda, kuidas me kohtleme kõiki teisi olendeid
- Seda, kuidas me kohtleme oma enese keha ja meelt
- Seda, kuidas me mõtleme ja millest me mõtleme
- Seda, kuidas me räägime ja millest me räägime
- Seda, kuidas me sööme ja mida me sööme
Kui nüüd korra aeg maha võtta ja kõige eelpooltoodu üle mõtiskleda, siis hakkab juba hägustuma pilt joogast kui venitusharjutuste jadast ja märksa selgemaid piirjooni hakkab võtma kujutelm sellest, kuidas igaüks meist saaks joogat kasutada oma elustiilina või oleks õigem öelda isegi elamise viisina. Sügav jooga praktika on pigem miski, mis tuleb meie seest ning ei pruugigi nii väga väljapoole näha olla.
Swami Satchidananda usub, et elu vastab meile nii nagu selleks valmis oleme: „Jooga ei ole inimesele, kes sööb liiga palju või hoiab end näljas. Jooga ei ole inimesele, kes magab liiga palju või üldse mitte. Kesktee on jooga. Joogi teab, kui palju süüa, magada ja ka rääkida. See ongi kesktee. Ka Buddha õpetab kuldset keskteed. Sa ei peaks kalduma ei ühte ega teise äärmusesse. Ära lõika järsult ära oma meeli. Luba meeltel nautida maailma, kuid ära lase neil end liialt kaasa kiskuda ja juhtida. Kui me teame, et kõigel on piirid, siis on ka elu meie vastu hea.“ Kas pole mitte ilusad mõtted tänases ületarbivas maailmas, kus kõike peaks olema justkui rohkem ning näib nagu inimesed arvaks, et nad elavad selles elus igavesti ja et maailm on kummist..
Sat Nam!
Tekst: Annamaria Venski
