Olen viimasel ajal palju mõelnud sellele, miks kipub vahel ära kaduma ühendus oma ürgse naiselikkusega. Naised on loodud voolama, looma ja kõike vajalikku enda poole tõmbama. Miks aga siiski kipume aeg-ajalt maskuliinselt ja jõuliselt korraldama ja vallutama? Kas me üldse mõtleme sellest, mida tähendab olla naine ja millised väljakutsed meil tänapäeval naiseks olemise teel on?
Mul õnnestus naiseks olemise ilust, võlust ja ka valust rääkida ühe eriliselt inspireeriva naisolevuse, Marika Pruuliga. Koos rullime lahti erinevaid mõtteid naiselikkusest ja naiseks olemisest.
Olen juba mõnda aega teadlikult pööranud tähelepanu ja teadlikult kogema õppinud just naise tundmist ja märkamist eneses. Seda seetõttu, et näen, kuidas püüame naiste ja meestena liigselt samale pulgale pürgida, tahtes olla kõiges võrdväärsed. Tegelikult on imepärane, et naised ja mehed on loodud erinevateks ja teineteist täiustama. Me ei peaks sugugi mitte püüdma olla samaväärsed, vaid hoopis teineteise erinevusi tunnustama ja hindama ning säilitama kontakti oma ürgse naiselikkuse ja mehelikkusega. Ka Marika peab suurimateks naiseks olemise väljakutseteks tänapäeval tasakaalu hoidmist kõikides oma rollides ning seda, kuidas tulla toime rolliootustega mida ühiskond ja naine ise endale seab: „Meil on väga kõrged ootused ja nõudmised. Ootus olla hea ja edukas kõiges. Tahame olla armastav, hoolitsev ning teadlik ema, kirglik ja naiselik partner oma mehele, edukas ja tulemuslik töötaja või ettevõtja, aktiivne ühiskonnaliige, toetav sõbranna jne.“
Sellised kõrged ootused iseendale nõrgestavad aga naise väge: „Naise väge võtab ära uskumus, et ta pole piisav. Uskumus, et peab ennast pidevalt tõestama, oma tegelikku olemust varjama. Hirmus on olla haavatav ja õrn. Hirmus väljendada oma emotsioone ja tegelikke tundeid. Pidevalt soovitakse olla kõiges meestega võrdne. Naist võiks võrrelda tegelikult emakese Maaga, kes sünnitab ja loob, hoiab ja hoolitseb ning võtab ka kõik vastu. On samas müstiline ja emotsionaalne ning võib pöörelda ja keerelda kui orkaan. Naises on kõik loodusstiihiad esindatud ning tohutu vägi südames ja emakas. Mees on aga suunatud enam tegevusele ja eesmärgile, temas on ürgne instinkt jahtida, kaitsta ja vallutada.“
Mida rohkem antud teemale mõelda, seda olulisem ja vajalikum tundub ühenduse loomine ja kontakti leidmine naisega iseendas. Ühenduse loomiseks ja ürgse naiselikkuse kutse tugevdamiseks saab enda jaoks igas päevas palju ära teha. Tuleb hoolitseda oma baasvajaduste eest. Mõelda esmalt läbi, mis üldse on sinu baasvajadused. Marika toob välja lihtsate tegevustena, mis on igale naisele kättesaadavad, jalutuskäike looduses, meditatsiooni, joogat ja tantsimist. Need kõik aitavad luua parema kontakti naiselikkusega: „Oma keha ja naiselikkusega aitab väga hästi kontakti saada tantsimine, oma rindade masseerimine, ilu loomine ja ilu nautimine.“
Naine on sotsiaalne olevus ning lausa eluliselt oluline ja vajalik on, et naise ümber oleks oma kogukond. „Naine vajab teadlike Õdede toetus ja mõistmist. Naised suudavad üksteist imeliselt toetada ja tervendada, kui nad on ühenduses oma sügavama tarkuse ja südamega. Vaid naine saab mõista sügavuti teise naise hinge ja tundmusi,“ räägib Marika. Just seetõttu korraldab Marika ka naiste suurseminari „Südametee ja hingelood“, mis juba sel laupäeval, 16.novembril Tallinna Vabal Laval aset leiab. Tegelikult on seminar isegi selle intiimse ja erilise päeva jaoks pisut liiga ametlik sõna. Sel päeval astuvad üles mitmed tuntud ja vähem tuntud naised oma isiklike lugudega, selleks et jagada seda saalitäie naistega. Selleks, et luua üks päev, kus iga naine end koduselt ja hoitult tunda võiks tõelises naiste kogukonnas. Marika lisab, et tänapäeva naine ei vaja niivõrd õpetust, kuivõrd just inspireerimist ja julgustamist ning seda see suurseminar on ka naistele pakkumas.
Olen ise korduvalt tundnud igatsust ja soovi taolise ürituse järele, kuna tunnen, kuidas tänapäeva kiires elutempos kipume ennast naisena kaotama. Tunnen kui vajalik on kohtuda teiste naistega õhkkonnas, kus saab südamest, otse ja ausalt jagada. Kahtlemata paneb kohtumine inspireerivate naistega silmad särama igal naisolevusel, kuid mida saaks siiski ise veel ära teha, et säiliks see sarmikas säde silmis. Marika arvab, et kui naine on heas läbisaamises iseendaga, armastab ja aktsepteerib ennast sellisena nagu ta on, teab oma väärtust ja ainulaadsust, siis lööb õitsele sisemine sära, mis annab oskuse olla tänulik ja õnnetundes nõnda, et naine ka väliselt särama lööb. Naine, kes on särav ja loov on imeliseks inspiratsiooniks kõigile, kes tema ümber on.
Paraku ümbritseb meid ka palju naiselikkust piiravaid uskumusi. „Usun, et paljudel naistel on alateadlik hirm, et naine peab alluma või alistuma ja kui ta on naiselik, siis teda ei võeta võrdväärsena ühiskonnas. Arvatakse, et naiselikkusega kaasneb nõrkus ja liigne emotsionaalsus. Mitmel pool kumab läbi uskumus, et tänapäeval on keeruline olla naiselik, kuna siis ei võeta sind justkui tõsiselt.“ Nende piiravate uskumuste taustal tuleb aga meeles pidada: „Naise kõige olulisem roll on armastada iseennast ja oma lähikondlasi. Luua ning hoida maailmas harmooniat ja ilu.“ Selle ilusa mõttega soovime kõigile naistele usku iseendasse ja oma sisetunde usaldamist ning põnevat kohtumist oma ürgse ja tõelise Naisega iseendas!
Kohtumiseni 16.11. Tallinna Vabal Laval “Südametee ja hingelood” naiste suurseminaril www.suurseminar.ee
Intervjueeris: Annamaria Venski
Tere ka Instagramis @annamaria.venski
