Kujuta ette, et Sul oleks võimalik kohtuda prohvetiga, kes vastab kõigile eluliselt olulistele küsimustele. Ta kõneleks armastusest, abielust, lastest, rahast, söömisest, kirest, ilust, usust, valust, heast ja halvast ning paljust muustki. Kui saaksid lihtsaid ja tabavaid tarkusi kõige kohta, mis elus on oluline, kas see muudaks Sinu maailmapilti ja sillutaks teed? Kas Sa haaraksid kinni sellisest võimalusest?
Mina haarasin võimalusest kinni ja minu maailmapilt muutus. Seda hetkel, mil minuni jõudis väga kummalist teed pidi “Prohvet”. Juba ainuüksi raamatu pealkiri pani mind ahmima neid luuleliselt kirjapandud ridu. Vaid ühe õhtupoolikuga olin enesesse laadinud hulgaliselt ajatuid tarkusi, mis ühtaegu tekitasid küsimusi ja andsid ka vastuseid. Kas pole mitte paradoksaalne, et Gibran kirjutas oma tippteost 40 aastat ning meil on võimalik vaid paaritunnise pühendumusega saada osa selle määratust hiilgusest. Vaatamata asjaolule, et Prohvet avaldati juba 1923. aastal, on see igati ajakohane ka tänapäeval. Õigem oleks vast öelda isegi, et eriti vajalik just tänasel päeval, kui kõik ruttavad kuhugi ning vahel ununeb, mis see elu selline õieti ongi ning kuidas võiks suhtuda elu erinevatesse ilmingutesse. Erilist esiletoomist väärib ka Doris Kareva tõlge raamatule, mis paneb sõnad hingesoppides imeliselt helisema. Kahtlemata on see raamat, mille võib küll kiirelt läbi lugeda, kuid mis vajab aega, et settida ning mis ennast ikka ja jälle öökapil sirvima kutsub.
Üks minu lemmikuid lõike Prohvetis räägib armastusest:
“Armastus ei anna midagi peale iseenda ega võta mujalt kui iseenesest.
Armastus ei omanda ega ole omandatav;
Sest armastusest piisab armastuseks.”
Imelist sisekaemuslikku avastusretke!
Annamaria Venski
