Sünnipäev ja mängutoad: kuidas me leidsime heinakuhjast tõelise pärli

 

Lugu sellest, kuidas lapse sünnipäeva peokoha valik võib võtta nõutuks ja samas niivõrd positiivselt üllatada. Kui meie Henri 4. sünnipäev hakkas lähenema ja ta väga tahtis seda mängutoas pidada, siis esimest korda võtsime plaani teha ühe suurema laste peo. Varasemalt oleme pigem rahulikult koduselt pere ja naabrilastega sünnipäevi tähistanud. Tahaks ju öelda, et mõeldud, tehtud, kuid tegelikult läks ikka päris palju aega leidmaks mängutuba, mis oleks läbimõeldud disainiga, mahedates toonides ja suunaks lapsi pigem koos mängima kui arutult ringi jooksma, hüppama ja kargama.

Oleme tähele pannud, et mängutoad võivad teinekord ülestimuleerivalt mõjuda, kuna väga palju erksaid värve, helisid ja erinevaid aktiivseid tegevusi on lihtsalt liiga palju korraga. Samuti eelistame me montessori stiilis mitmekülgseid, loovust arendavaid puidust mänguasju. Kui panime need kaks tingimust kokku sellega, et Henri saaks kutsuda oma sünnipäevale kõik sõbrad, keda soovib, siis osutus peo pidamine parajaks pähkliks. Õnneks on mängutubade suund tasapisi muutumas ja leidub ka selliseid heas mõttes teistsuguseid kohti juba. Otsingute ja küsitlustega jõudsime sinnamaale, et pinnale jäid neli mängutuba:

Meie mängumaa
Meie Küla tänav
Papa juures
Luff mängutuba

Uurides iga nurga pealt kodulehti ja suheldes ka osade mängutubade personaliga tekkis järjest rohkem tunne, et Meie Küla Tänav võiks olla just see õige koht meie jaoks. Nii saigi kokku lepitud aeg, et saaks mängutuba ka vaatama minna ning kohapeal oli mulje veelgi parem kui piltidelt. Mõnusalt valgusrikas, pastelsetes toonides mängutuba oli nagu üks tõeline armas laste küla olla võiks. Tekkis kohe hea ja soe tunne, et siin oleks isegi lapsena mängida tahtnud ja miskipärast tulid meelde ka lood Bullerby lastest. Lisaväärtust andis meie jaoks ka see, et laua taha istuma mahub korraga lausa 28 inimest. Kuna Henrile ka meeldisid pildid mängutoast ja ta juba ootas, et saaks autoga seal majade vahel ringi sõita, siis oligi asi otsustatud. Õnneks leidus õigeks päevaks ka üks vaba aeg veel. Sain kergendatult hingata lõpuks, kuna ei pidanud erinevate kohtade plusse ja miinuseid enam kaaluma ning nüüd jäi üle vaid menüü veel paika panna. 🙂

Emana mu süda rõõmustab, kui näen, et tasapisi on hakatud lastele looma kohti, kus on mõeldud läbi, kuidas ümbritsev keskkond last mõjutab. Et on mängukohti, mis arendavad lastes koostööd, laste omavahelist mängu, peenmotoorikat, loovust ja loomingulisust ning loovad soodsa pinnase selleks, et laps looks ise oma mängu. Lisaks on tänuväärne näha, kui kasutatakse loodussõbralikke materjale, mille eluiga on pikem kui keskmisel plastikust mänguasjal. Ma ise usun, et me anname igapäevaselt lastele erinevaid sisendeid vastavalt sellele, milliseid valikuid me teeme, millega end ümbritseme ja millised on meie väärtused. Muidugi alati ja igal sammul ei ole võimalik luua seda, mis meie jaoks on ideaal ja ei tasu üle pingutada ega üle mõelda millegagi. Ent samas kui on võimalik teha valikuid, siis võiksid need olla võimalikult teadlikud ning mida suuremad on lapsed seda rohkem saab ka selgitada, mis ja miks meie jaoks oluline on või miks teeme just selliseid valikuid nagu me teeme. Puudutagu see igapäevast söögi teemat, liikumisharjumusi, prügi sorteerimist või antud juhul näiteks peokoha valikut.

Tulles aga taas sünnipäevapeo juurde tagasi, saime me peo kulmineerudes aina enam kinnitust, et tegime õige valiku. Lapsed arendasid tõepoolest ise oma mänge. Äsja kooliteed alustanud lapsed said koolimajas elada sisse nii õpetaja kui õpilaste rolli. Nagu arvata oli, siis Henri ise eelistas tuletõrjuja olla. Eks tal ole väike pisik sees ka sellest, et minu enda onu on tuletõrjuja ja tuletõrjujate tööst on meil kodus päris palju juttu olnud. Pisematele tundusid eriti põnevad pood ja kohvik. Tõenäoliselt oli nendes majades kaup väga põnev nende jaoks, sest erinevaid puidust mänguasju oli seal piisavalt. Samuti asjatasid nad hea meelega laua juures, kus oli mitmetasandiline sõidutee koos mudelautodega. Armas oli vaadata, kuidas üks tüdrukutirts oma emaga arsti mängis. Sellised rollimängud annavad nii lapsele kui lapsevanemale võimaluse kiiremini tulla välja oma igapäeva rollidest ja teinekord on nii vajalik unustada hetkeks, kes me „tavapäraselt“ oleme ning leida ühisosa mõnel muul tasandil. Kes tahtis pisut aktiivsemat tegevust, see sai puidust laeva pealt liumäest alla lasta või majade vahel autodega ringi sõita, tundes end justkui päris tänaval. Ma imestasin kuivõrd rahumeelne ja lapse sünnipäeva kohta isegi vaikne oli. Usun, et see tulenes suures osas sellest ei olnud liigselt stimuleerivat sisendit. Igalühel oligi oma mäng, mida kellegagi koos loodi. Alles peale tordi söömist mõne aja pärast tõusis helinivoo, kuna suhkrulaks tahtis välja elamist ja selleks jätsime ka teadlikult pisut aega. Pidu kulges nii mõnusalt, et hea meelega oleks paar tundi seal veelgi olnud. Henriga peale pidu rääkides jõudsime mõttele, et võiks teinekord sinna mõnele mänguhommikulegi minna.

Meie olime Simoga lapsevanematena igaljuhul väga rahul peokohaga, kuna koht oli puhas ja hoolitsetud, küllaldane loomulik valgus ja mahedad toonid tekitasid koduse ja hoitud tunde ning lisaks olime ülitänulikud, et Meie Küla Tänav pakkus ka koristusteenust, mistõttu jäi meie mureks vaid toidu ja kingituste kokku panemine ning me ei pidanud muretsema, kas kõik asjad saavad ilusti omale kohale tagasi ning ka lastele ei tulnud seda pinget peale ja nad said lihtsalt nautida lapse kõige olulisemat tööd, milleks on MÄNG. Tundub, et pidu läks korda ka teiste lapsevanemate jaoks, kuna nii mõnigi armas tänulik sõnum tuli hiljem.

Niipalju siis kokkuvõtvalt meie esimesest suuremast laste peost. Loodan, et Henri sünnipäeva lugu säästab mõnd ema või isa peokoha otsimisega kaasnevast pingest. Ma ise oleks küll ülitänulik olnud, kui oleksin sellise postituse enne peo korraldamist kuskilt leidnud. Õnneks saingi esmased soovitused peokoha kohta Facebooki montessori grupist maad kuulates ja olid ka mõned armsad inimesed, kes oma kogemusi erinevate mängutubadega mulle postkasti jagasid. Kui meie loo põhjal on kellelgi veel mingeid põnevaid soovitusi laste mängukohtade osas või tekib tahtmine oma kogemusi jagada, siis kirjutage kommentaaridesse. Aitäh kõigile kaasamõtlejatele ja teadlikke valikuid lapsevanematele ning toredaid pidusid kõigile lastele, kel sünnipäev tulemas!

Sädelusega
Annamaria Venski

Tere ka Instagramis @annamaria.venski

 

 

Kommenteeri Facebookiga
Kui Sulle meeldis, mida lugesid, jaga seda ka teistega
error0

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga