Nüüd, mil suvehooaeg Hiiumaal on läbi, tunnen kuidas olemine on hoopis teistmoodi. Õhk on värskendavalt karge ja energia liigub väliselt rohkem sisemisele. Eks päevade lühenemisega kaasneb ikka see enesesse sügavama pilgu pööramine ja aeg saab teised mõõtmed. Nüüd ühtäkki on mahti seisatada, peatuda ja märgata palju enamat nii enda ümber kui sees. Saarel on praegu muidugi ka märksa vähem inimesi. Jäänud on peamiselt need, kes siin lisaks suvele naudivad ka oma argipäevi ja hindavad seda teistmoodi vaikust ja rahu, mis sügisega kaasneb.
Olen siin mõtisklenud saare inimeste peale, kuidas nemad küll ajast aega on siin hakkama saanud ja toimetanud. Täiesti imetlusväärne on see minu silmis ja usun, et see saare elu ongi see, mis on hiidlased teinud parajalt vinskeks, vastupidavaks ja säilitanud eluterve maailmakäsitluse ja huumorisoone. Loodan ka ise kasvada saarega üheks ja tunda ühel hetkel end ehk nagu üks omade seast…
Viimased ööd ei ole ma hästi und saanud. Mul on vist endal koolielevus sees, ehkki Henri on see, kes meie peres kooliteed alustas. Õhtuti kui pere juba magab ja valitseb täielik vaikus, hakkab minu pea tööle. Mõtlen, mida ja kuidas kõike teha saab nüüd kui olemegi täitsa paiksed Hiiumaal. Pea on täis igasugu ettevõtmisi, mida järjest ellu hakata viima ja lisaks pakatan tohutust tänutundest. Eriti just seetõttu, et need inimesed, kellega kokku oleme puutunud ja kes meie ellu siin Hiiumaal tasapisi juurde on hakanud tulema, no need on lihtsalt imeliselt võrratud inimesed. Aga eks sellistes väikestes kohtades ongi vast sedasorti inimesed, kes sarnanevad meile pisut enam, kes hindavad rahu ja vaikust, loodust ja teadlikku elustiili ning on ise seejuures ettevõtlikud ja pealehakkamist täis. Sest siin ei ole nii, et igal sammul on erinevaid võimalusi jalaga segada. Tihtilugu tuleb ise asjad käsile võtta ja ära korraldada, kui on soov millegi järele. Tuleb rohkem ette võtta, rohkem vastutada ja iseendale peeglisse vaadata.
Henri esimesel koolipäeval ja aktusel tundsin eriti selgelt ühtset koolipere tunnet. Nii direktor, õpetajad, kui lapsevanemad – kõik on ühise eesmärgi nimel väljas, hoiavad kokku, toetavad ja mõtlevad, kuidas luua lastele see kõige parem ja mõnusam keskkond kasvamiseks ja arenemiseks. Eriti vahva on ka see, et juhuslikult tuli ühel hetkel välja, et Henri jätkab perekonna traditsiooni, kuna seal samas Suuremõisa koolis on käinud ka tema vanavanaema ja omakorda tema ema ja vanaema. Ühel päeval saavad lapsed koos vanavanaemaga kooli kokkutulekulegi nii minna. Mõelda vaid, et need kooliseinad on näinud meie pere mitme generatsiooni tegusid ja toimetamisi. Kui nad vaid oskaks rääkida…
Mina, kes ma olen küll alati suures linnakoolis käinud, unistasin ikka väiksest maakoolist, kus kõik tunnevad ja teavad üksüht. Süda väreleb ja hing heliseb kui vaatan Henrit aktusel. Just sellisest unistuste koolist saabki nüüd tema argipäev. Kool, kus ei ole võimalik jääda nähtamatuks ja kus igaüks on oluline ja saab olla omamoodi eriline. Kool, kus ei ole koolikella ja vahetunnid veedetakse peamiselt värskes õhus. Kool, kus juba esimestel nädalatel on tulemas väljasõidud, orineteerumine ja õuesõppe nädal. Kool, kus püütakse õppida kõik vajalik koolipäeva jooksul ära nii, et laps saaks kodus lihtsalt laps olla. Kool, kus kunst, meisterdamine, muusika, liikumine ja palju, palju loodust on au sees ja igapäevane osa õppeprotsessist. Aaah, mida sa veel hing ihkad… Usun, et just selline kool on ligilähedane meie algsele unistusele hakata lapsi koduõppes õpetama. Kool on niivõrd oluline osa inimese kasvamisloos ja sellest oleneb väga palju, milliseks kujuneb nii emotsionaalne, vaimne kui ka füüsiline heaolu ja oleme ikka väga suure õnnega koos, et saame oma lastele pakkuda just sellist kodust, hubast ja mõnusat keskkonda tarkuste omandamise teel.
Peagi kirjutan ka kõigest sellest, mis me veel vahepeal ära oleme teinud ja kuidas suvi meil Hiiumaal möödunud on. Aga seniks veel täna ja homme saad meie tegemisi Tv3 vahendusel järgi vaadata (27.augusti Seitsmestes Uudistes). Nimelt käis meil vahepeal külas Sirje Eesmaa koos Seitsmeste uudistega. Alates 23. minutist algab sellelt lingilt: MEIE LUGU.
Imeilusat ja värskendavat septembrit ja loodame, et tuleb ikka üks mõnus vananaiste suvi veel!
Meie pere tegemistel, kodu loomisel ja loodusrännakutel Hiiumaal saad kõige paremini silma peal hoida Instagramis @annamaria.venski
Kohtumiseni, ikka Hiiumaal!
Annamaria Venski
