Eneseareng: Kas suurem üksi või suhtes olles?!

 

Ma naudin nii väga neid vestlusi, kus kerkivad esile eksistentsiaalselt olulised küsimused. Ühel mõnusal nädalalõpu puhkusel Pärnus, kui lapsed olid juba ööunne sätitud  ja nautisime armsate sõpradega vahelduseks lihtsalt täiskasvanuks olemist, kerkisid esile erinevad küsimused ja mõtisklused paarisuhte teemadel. Ja nii ühtäkki sõbranna viskab õhku küsimuse, et ta on ikka mõelnud, kuidas me rohkem areneme, kas üksi või suhtes olles..?!

Tuleb tunnistada, et esialgu vastasin nii nagu mul vastus tagataskust kohe tuli. Et ma ise tunnen, et olen Simo kõrval olles küll väga palju arenenud ning mulle näib, et ikka suhtes olles on areng suurem. Sõbranna siis jagas oma mõtteid, et kuidas talle tundub, et suhtes olles muutud mingi hetk mugavaks ja enam ei pinguta nii palju oma isikliku arengu nimel. Samas kui üksi olles oled justkui “turul” ja teed ja toimetad rohkem. Pisut keerutasime mõtet ühte ja teistpidi ja sinna see lõpuks jäi. Hiljem voodisse heites hakkas aga mõte mul taas peas kerima. Nagu ikka, voodi ja aeg enne magamaminekut on see parim aeg ja koht, kus elulisi mõtisklusi peas veeretada ja tihtilugu lõpeb see sellega, et pean märkmiku üles otsima ja magamise asemel hoopis erinevad avastused kirja panema. Nagu mingi kanal avaneks ja järjest kerivad erinevad lood end minu ees lahti.

Igaljuhul tabas mind äratundmine, et me areneme mõlemal moel samaväärselt, kuid lihtsalt erinevas suunas. Üksi olles on areng pigem vertikaalne, suunaga üksi, üles ja tippu. Suhtes olles areneme aga suures osas horisontaalselt, me laieneme ja avardume nõnda nagu hõlmaks kogu maailma eneses. Võimalik, et üksi olles me tõepoolest areneme indiviidina enim, kuna kõik meie olulised ressursid, aeg ja tähelepanu, on kasutada vaid enese jaoks. Suhtes olles, aga jagame kõike, mis meil on. Sama teeb aga ka meie partner, mistõttu saame osa ka tema arengust. Teinekord laiendab inimene meie kõrval meie eksistentsi nii palju, et me tõepoolest võime tunda nagu oleks meid kaks ja samas, et me oleme kellegagi üks. Siis juhtub see, et me tajume maailma mitte ainult läbi enese, vaid ka oma partneri. Ühtäkki on suur ja lai maailm veelgi mitmekesisem ja samas palju mõistetavam ja kodusem.

Minu kogemus on see, et üksi olemist on vaja enese leidmiseks, kuna enamasti me kõik kipume end mingi hetk elus ära kaotama. Mõnel kestab see periood pikemalt, teistel lühemalt ja see on tegelikult äärmiselt vajalik aeg. Peaasi, et jõuaks kätte päev, mil end taas leiame, mil saame ühenduse oma sügavama olemusega, iseenda tõega. Mina pidin selleks näiteks minema lahku pikaaegsest suhtest ning tagatipuks kolima veel teise linna elama ja õppima. Pärnu oli minu jaoks sel hetkel täiesti võõras koht ning tundsin seal ei rohkem ega vähem kui ainult ühte inimest. Nõnda esimest korda elus päriselt üksi ja vaba olles hakkasin erinevaid tükke eneses omavahel kokku sobitama, kuniks ühel hetkel valmis terviklik nägemus iseendast ja tekkis tugev sisetunne, mida usaldada. Kui aeg oli küps ilmus ellu ka härra eriline. Sest hetkest saati, mil Simoga kohtusime, olen tundnud igakülgset laienemist ja avardumist, edasi liikumist mitte üksnes otse ja üles, vaid kõigis suundades. Ikka ja jälle teeb üks või teine meist avastuse, mis mõlemi maailmapilti avardab, paneb küsimusi esitama ja tekitab ahaaa momente.

Võimalik, et see oleneb inimesest, isikutüübist ja partneri valikust, kuid mulle näib, et koos on võimalik areneda globaalsemalt ja mitmekesisemalt, justkui kõigis inimsfäärides. Tõenäoliselt oleneb areng paarisuhtes olles ka sellest, kas maailmatunnetus on partneriga sarnane. Kui tekib harjumuspärane ja loomulik teineteise inspireerimine ja tiivustamine, siis võib areng olla multidimensionaalne hõlmates nii keha, vaimu kui hinge. Hinge partner annab peegeldusena pidevalt tagasi pilte meist enesest, mida võib justkui maakaartidena kasutada oma sisekosmoses orienteerumiseks.

Kuna minu jaoks on see teema endiselt pisut veel lahtine ja tunnen, et aina midagi uut rullub sellest lahti, siis hea meelega loeks ka sinu kogemusi ja kommentaare teemale, armas lugeja, kui tunned, et teema sind kõnetas.

Võrratult mitmekülgset arengut!

Tekst: Annamaria Venski

Foto: Erakogu

 

Kommenteeri Facebookiga

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga