Ühel pärastlõunal kui olin jooga õpetajate koolis tundsin peale meditatsiooni erilist kripeldust hinges. Mind tabas äratundmine, et me kasutame oma potentsiaalist ja võimekusest vaid murdosa. Võimekuse võtmeteguriks on aga oskus olla siin ja praegu. Sügavalt sisemusest hakkas kerkima esile hulgaliselt küsimusi selle kohta, mida üldse tähendab olla siin ja kas oskamegi olla siin ning kuidas üldse eristada seda siin olemist eemal olemisest. Jagan allpool sinuga ka oma jooga märkmikku kirja pandud ridu ja mõttekäike. Võta endale aega, et tunnetada neid ridu.
Mis on su võimekus? Mis on su piirid? Kas oled piilunud nende tagamaid? Kas aimad oma tegelikke võimeid? Kas julged neid kombata? Sa ei pruugigi näha oma piire ja piirutust kui sind pole siin. Sa arvad, et oled kohal.. Kas oled kohal siin oma peas või tunned ka keha, tunned kontakti maaga, tunned õhu liikumist nahal, tunned, et oled kogu oma tervikus päriselt siin. Mida tähendab siin? See siin võiks samahästi ka olla seal, kas pole? Ei, siin tähendab päriselt olla siin. Olla sellel maapinnal, kus tunned täielikku kontakti, hingata seda õhku, mis su keha paitamas on. Hingata nii, kuis tunned et täitud. Me kipume olema palju rohkem oma peas ja juhtima kõike peast. Kuid kus ja kuidas asetseb meie keha? Kas tunneme iga liigutust oma luudes, lihastes, kas tunneme oma olemise mõju iseendale või pigem hõljume kuskil määramatuses, oleme kuskil seal, mille kohta meile meeldib öelda siin, ent mis seda mitte ei ole… Kas me üldse märkame enese olemasolu, kas märkame elu?!
On olnud aegu, kus ma olen keha pidanud justkui teisejärguliseks, vähem oluliseks kui hinge ja vaimu. Ent aina enam mõistan, kuidas teadmatus ja lahtiühendatus oma kehast, viib meid kaugemale ka hinge teekonnast. Meie keha on imepärane vahend kogemaks ja tunnetamaks nii oma sisekosmost kui välismaailma ja universumit. Keha on see, mis annab meile eriliselt tugeva taju kohalolust. Keha toob keskmesse, maandab ja aitab olla päriselt siin. Seetõttu julgustan väga saama paremat kontakti oma kehaga, märkama oma kehaasendit, tunnetama, mis kehale meeldib, mis mitte. Tihtilugu oleme end peas olemisse nii ära unustanud, et me isegi ei märka enam oma keha. Sel moel aga kaob ka kontakt iseenda terviklikkusega, kaob maandatus ning oleme palju rohkem mõjutatud erinevatest emotsioonidest ja meele mängudest. Hakka tasapisi rohkem tähelepanu pöörama oma kehale, sellele, kuidas ta end päriselt just praegu selles hetkes tunneb, kas kuskilt on ebamugav, valulik või hoopis mõnus ja kerge olla. Kui arendad oma keha tunnetust, siis hakkad ka märksa rohkem päriselt siin ja praegu kohal olema.
Mõnusat tunnetamist ja tänulikku meelt selle kogemuse eest, mida keha sulle võimaldab.
Autor: Annamaria Venski
Tere ka Instagramis @annamaria.venski
